Kirsi-kohupiima purukook

Vennanaine on üks kaval naine. Kui tal tekib mingi küpsetisega seotud isu või kui leiab mingi vahva retsepti, annab ta sellest mulle teada. Teadagi, kasud sees, eriti kui saab koos maale minna.

Seekord valgustas ta mind NamiNami rukkijahuse purukoogiga.

Kasutasin põhimõtteliselt sama retsepti, kuid rukkijahu asemel kasutasin endale käepärast odrajahu ja nisujahu segu. Suhkrut panin aga natuke vähem kui retseptis ette nähtud ja kattepurule lisasin veidi fariinsuhkrut. Tegi huvitavamaks küll.

Kirsi-kohupiima purukook

Tavaliselt meeldivad mulle kohupiimakoogid külmalt rohkem kui soojalt, aga see oli parajalt leigelt koos teega ÜLIHEA! Kiitus ja pai retsepti autorile 🙂

Banaanipannkook, nagu Balil

Tegelikult ma muidugi ei tea retsepti, kuidas tehakse banaanipannkooke Bali saarel, aga need tunduvad tavalised pannkoogid, kus sees on banaaniviilud ja serveeritud mee või šokolaadikastmega. Seal on kõrval veel loomulikult ka värsked puuviljad.

Ütlemata tore reis oli mul märtsi lõpus sinna, Indoneesia saarele. Aga mitte ainult banaanipannkookide pärast. Sain kogeda palju teisigi ja uusi maitseid, aga kõige toredam kogemus oli ikkagi need inimesed, kellega elu mind kokku viis.

Igatahes, inspireerituna sellest spirituaalsest maast, tahtsin olla veel oma emotsioonis ja küpsetasin ühel hommikul nommid pannukad banaaniviiludega.

Banaanipannkook

Ma ei julge siia täpset retsepti kirja panna, sest tegin ise koguseliselt kõik tunde järgi, aga kasutasin 3 muna, mille kloppisin 4 spl suhkruga lahti. Lisasin umbes pool liitrit piima ja segasin juurde nii nisu- kui ka kaerajahu, nii palju, et oleks pannkoogitaigna paksune taigen. Enne praadimist lõikasin 2 banaani viiludeks ning panin panni sooja. Valasin kulbitäie taigent pannile ja panin kohe peale banaaniviilud. Küpsetasin mõlemalt poolt. Teistpidi keerates tahavad banaaniviilud natuke panni külge jääda, aga  lükkasin pannilabidaga enne taldrikule asetamist koogi korralikult lahti.

Serveerisin šokolaadikastmega!

 

Apelsini-amarettokook

Ühes omapärase välimusega söögikohas nagu Kivi Paber Käärid pakutakse üht maitsvat apelsini-mooniseemne kooki. Pärast sealse koogi söömist oli minulgi soov midagi nii head luua. See, mis mina kokku segasin, ei olnud muidugi võrreldav sellega, mida sealt sai, aga maitsemeelele pakkus küll head. Nagu elukaaslane mainis, siis pidi iga ampsuga aina paremaks minema.

Retsepti idee sain  pinterestis tuulates.

Apelsini-amaretto kook

Selle keeksi-laadse koogi jaoks kasutasin:

150 g võid

100 g suhkrut

100 g riivitud martsipani (hoidsin enne riivimist sügavkülmas)

3 muna

200 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

250 g kreeka jogurtit

3 spl amaretto likööri

100 g mooniseemneid

2 spl riivitud apelsinikoort

kreemi jaoks pakk kohupiima, natuke suhkrut ja ülejäänud kreeka jogurt topsikust

kaunistasin ahjus röstitud ja kaneeliga üle puistatud apelsiniviiludega.

Apelsini-amaretto kook

Küpsetamiseks kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi ja ahju temperatuur 180 C. Küpsetusaeg 45 min või kuni tikk jääb puhtaks.

Kõigepealt vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin ükshaaval munad ning seejärel martsipani, apelsinikoore, kreeka jogurti ja amaretto. Eraldi segasin kuivained kokku ja segule hulka.

Pärast küpsemist lasin jahtuda ja lõikasin keskelt pooleks. Ma panin natuke immutust ka – ananassikonsevri mahla segatuna amarettoga ning siis määrisin natuke kohupiima-kreeka jogurti kreemi ja peale seda sama.

 

Naistepäeva eri: piparmündi-valge šokolaadi kook

On teisipäeva hommik, töölt vaba ja teki all saab uneleda kauem. Mida teeb üks naine, kellel on vaba päev, une silmist pesnud ja üllatus-hommikusöögi ära söönud? Mina hakkasin mõtlema, mis kooki õhtuks teha. Aga no enne koogitamist tuleb veidi aktiivne ka olla, niisiis sai käia õega poodlemas, tema lapsele sünnipäevakingitust, seejärel ujuma ja kiirelt uuesti poodi. Koju jõudes karjusid vaibad ja põrandad ja muud pinnad juba valjult appi, et keegi need ära puhastaks. Olin vist ainuke, kes nende keelt mõistis. Aitasin nad siis hädast välja.

Piparmündi – valge šokolaadi kook

Aga lõpuks siis sai asja kallale.

Tegin enam-vähem juba kodus olemasolevatest toodetest, nii et siit ka koogi lihtsus.

Põhjaks:

200 g digestive küpsiseid

90 g sulatatud võid

Täidis:

450 g toorjuustu

200 g valget šokolaadi

2 tl piparmündiekstrakti

Kaunistuseks valgest ja piimašokolaadist valatud kausike ja šokolaadi ganache

200 g tumedat šokolaadi

100 g vahukoort

Purustasin küpsised ja segasin sulavõiga. Surusin 2 cm läbimõõduga vormi ja panin külmkappi ootele.

Täidise jaoks segasin toasooja toorjuustu sisse sulatatud valge šokolaadi, piparmündiekstrakti ja natuke toiduvärvi, et näeks piparmündisem välja 😉

Panin jälle külmkappi ja valmistasin kausikese ning ganache’i. Kuuma vahukoore sisse šokolaad sulama ja kui see on jahtunud saab juba igasugu kaunistusi teha. Roosid on nagu on, aga ehk vähemalt meenutavad roose 🙂

Piparmündi – valge šokolaadi kook

Muidu ei ole vaja ainult naistepäeva, et kooki süüa.

Banaani-mangokeeks

Kui reedel issi ja õe juurde maale jõudsin ja uksest sisse astusin, küsis õetütar esimese asjana, mis kooki ma teen. Heh, ega ma sellele ausalt mõelnud polnud, sest olin kindel, et mu eesmärk on ainult komme teha. Aga siis mu silmad sattusid köögikapil olevatele peaaegu tumepruunidele banaanidele. PIRN läks pea kohal põlema ja teadsin, et see on vihje banaanikeeksiks!

Retsepti sain pinterestis tuulates, aga kohandasin seda enda mõtetega.

Banaani-mangokeeks

Vaja läks ümmargust keeksivormi ja

100 g võid

100 g suhkrut

2 muna

2 väga küpset banaani

100 g kookoshelbeid

240 g mangopüreed

200 g kodujuustu

natuke soola

1 tl küpsetuspulbrit

Glasuuriks

Mangokompotist mahla ja 130 g tuhksuhkrut

Ahi 170 C, küpsetusaeg umbes tund

Segasin omavahel kokku kuivained. Toasooja või segasin suhkruga, mikserdasin sisse munad,  püreestatud banaanid ja mango. Segasin juurde ka kookoshelbed ja kodujuustu ning viimasena kuivained.

Valasin võiga määritud vormi ja küpsetasin, kuni tikk jäi taignast puhtaks.

Glasuuriga katmiseks lasin veidi jahtuda. Tuhksuhkrule lisasin veidi mangokonservist mahla, et ta jääks piisavalt vedel, aga samas ka piisavalt paks. Liiga palju ei tasu mahla panna, muidu suhkur sulab täitsa ära.

Martsipani-kirsi juustukook

Seda nüüd kirjutama hakates on kook veel ahjus ja toob tuppa magusaid lõhnu. Vahel ma ei saa oma silmi ahjusuu eest ära, sest vajan näha, kuidas küpsedes kook muutub. Aga sundisin oma silmad ikkagi ekraani taha, et jagada selle magushapuka koogi ideed. 🙂

Kook sündis esmaspäeva õhtuste külaliste puhuks. Kui eile sain teada, et külalised tulemas, siis juba pirn pea kohal süttis – jeeee nüüd on põhjust küpsetama kukkuda!

Sel korral kasutasin samuti oma musta leiva põhja. Kuna vaarikakoogiga sobis see hästi, siis miks mitte proovida ka kirsid ja leib ühte vormi panna.

Ahi 170 C, küpsetusaeg u 45-50 min

Põhja jaoks vajasin:

200 g musta leiva puru

50 g mandlilikööri

1 spl pruuni suhkrut

70 g sulatatud võid

Segasin kokku leivapuru, suhkru ja likööri ning viimasena juurde või. Surusin 24 cm läbimõõduga vormi ja panin külmkappi ootele.

Täidis:

150 g martsipani

250 g kividest puhastatud kirsse

400 g toorjuustu

300 g hapukoort

50 g suhkrut

2 muna

Kate:

50 g musta leiva puru

50 g martsipani

kaneeli

Täidise jaoks lõikasin kirsid pooleks ja riivisin martsipani. Martsipani hoidsin enne sügavkülmas, et seda üleüldse riivida saaks. Suures kausis segasin kokku toorjuustu ja suhkru, seejärel panin juurde hapukoore ja munad ning vispeldasin ühtlaseks seguks. Nüüd puistasin martsipani leivapõhjale laiali ja selle peale veel kirsid (üleliigse kirsivedeliku valasin ära).

Sellele omakorda valasin toorjuustusegu.

Katte jaoks purustasin leiva koos martsipaniga köögikombainis ja lisasin juurde veidi kaneeli. Selle purumassi puistasin üle koogi laiali.

Nõnda see maius sooja kuuma ahju mõnulema läks. Kaunistuseks võiks veel kirsse peale panna. Koogil lasin enne sööma hakkamist täiesti ära jahtuda. Võiks seista ka külmkapis. Ja suurematel magusasõpradel soovitan täidise kreemi sisse rohkem suhkrut panna.

 

 

Mini-pavlovad mustikate ja vaarikatega

Nädalavahetus on tore aeg, et köögis tegutseda ja aknast lumesadu vaadata. Kui hommikut alustasin juustu ja martsipani croissantidega, sis õhtuseks maiuseks raamatust “Kirss tordil” leitud väikeste pavlovate retsept. Väikeste mugandustega muidugi.

Beseed…

4 munavalget

130 g suhkrut

30 g tuhksuhkrut

veerand apelisini riivitud koor

Kõigepealt panin munavalged koos suhkruga vahustuma. Ahi 110  C juurde soojenema ming kui munavalgevaht valmis (kreemjas, jätab lusikaga tõstes tipu püsti), lisasin tuhksuhkru ja apelsinikoore. Ma lasin läbi pritskoti küpsetuspaberiga kaetud plaadile 14 ümmargust põhja ja küpsesid ligi tund. Besee peab jääma suht sama värvi, nagu ta ahju minnes on. Aga paberi küljest peab lahti tulema.

Põhjad jahtuma jäetud, tegin kreemi ka:

60 g mustika-toormoosi

100 g vahukoort

150 g toorjuustu

1 spl suhkrut

1 spl vaniljesuhkrut

1 spl tuhksuhkrut

Vahustasin koore suhkruga, segasin toasooja toorjuustu ja ülejäänud kraamiga. Määrisin kreemi jahtunud põhjade vahele ja peale ning panin juurde vaarikaid ja mustikaid.

Ülihea õhuline maius!

Vaarikakook musta leiva põhjal

Kui nädala sees on lasteaias üle jäänud palju musta leiba ja kuna suuremad leivasööjad me ei ole, on vaja sellest midagi leiutada. Siis meenus mulle, kuidas üks sõbranna kunagi kiitis vaarikamoosi ja musta leiva kooslust taevani. Ega’s jäänudki palju puudu, et mõtsin siis vaarika ja leiva omavahel kokku panna.

Selle peale kostis Laur,i püüdes varjata oma vastumeelsust, et ei tea, kas leivakook ikka on hea. Pärast sain alles aru – ta mõistis minu plaani nõnda, et laon kihiti leiba ja moosi.

Aga kui ahjust välja tuli selline kook…

siis vaatasin pingsalt, mis nägu ta esimest ampsu võttes teeb…

Ja reaktsioon oli, et see on üllatavalt hea. Pai oli see lause küll, sest olin isegi hirmul, mis nüüd kokku keerasin.

Võlumiseks kulus

200 g ahjus kuivatatud musta leiba

50 g vaarikalikööri

80 g võid

3 spl pruuni suhkrut

Täidiseks:

400 g kohupiima ( 1 pakk ricotta, 1 pakk vaniljekohupiim)

100 g toorjuustu

300 g hapukoort

2 muna

80 g suhkrut

200 g Vaarikaid

Kate:

100 g hapukoort

2 sl tuhksuhkrut

150 g vaarikamoosi

Leivad röstisin ahjus 200 C juures nii kaua, et natuke krõbedamaks läheksid. Seejärel purustasin need köögikombainis ja segasin juurde vaarikalikööri ja sulatatud või. Puru laotasin 24 cm läbimõõduga vormi ja panin külmkappi ootele. Vot ja siis tuli täidis teha – vispeldasin kausis kokku kohupiima, suhkru, hapukoore ja munad ning kui see oli ühtlane, segasin lusikaga juurde külmutatud vaarikad, aga nii, et nad väga sulamisjälgi ei jätaks (kogu kreemi roosaks ei teeks). Valasin selle leivapõhjale ja küpsetasin 160 C juures umbes 50 minutit. Küpsemise ajal tegin hapukoorekatte ka – segasin kokku hapukoore, vaarikamoosi ja tuhksuhkru ning kui kook oli küps, laotasin peale katte ja panin sama temperatuuriga ahju ning paari minuti pärast lülitasin ahju välja ja jätsin koogi sinna, et hapukoorekate ka pealt taheneks. Sellele ma ei oskagi kindlat aega määrata, aga mingil hetkel võiks küll koogi jahtuma võtta.

 

 

Hõissa, piparkoogirulli!

Ükskord piparkoogilainel olles sai tehtud mõnusalt jõulumaitseline rullbiskviit.

Selle tegemiseks kulus

4 muna

100 g suhkrut

50 g vett

3 spl pohlamoosi

125 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

2 tl kaneeli

1 tl jahvatatud kardemoni

0,5 tl jahvatatud ingverit

natuke soola

Immutuseks kohvi-mandlilikööri segu

Kreem:

200 g vahukoort

200 g toorjuustu

1 spl vaniljesuhkrut

5 spl Vana Tallinna koorelikööri

Biskviidi tegin nii, et valmistasin suhkrusiirupi, nagu piparkoogitaignale: kuumutasin suhkru karamellistumiseni ja valasin peale kuuma vee. Seejärel lasin sellel maha jahtuda.

Vahustasin munad ning lisasin sinna karamellise siirupi ja moosi (vahustades). Jahu segasin kõigi kuivainetega kokku ja lisasin spaatliga segades taignasse.

Määrisin taigna suurele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetasin 180 C juures 10 minutit. Ahjust välja võttes keerasin selle teisele küpsetuspaberile ümber ja keerasin rulli. Kui maha oli jahtunud immutasin veidi kohvi-mandlilikööriga ja määrisin kreemi peale. Kreemi jaoks vahustasin vahukoore toorjuustu ja suhkruga ning lõpus lisasin ka likööri.

Sellega käisin venna sünnipäeval!

 

 

Kõrvitsakook karamelliste pähklitega

Siis, kui teatasin Kairile, et lähme neile külla, oli Arvi rõõmus, et kooki saab. No kui selline seos tekib, tuleb ikka üks kakuke kaasa võtta.

Seekord olen olnud kõrvitsalainel. Ja vat, tegelt see vahva pontsakas vili maitseb koogi sees väga hästi.

Põhja jaoks läks vaja

170 g võid

250 g jahu

1 tl soola

1,5 tl kaneeli

1 tl ingveripulbrit

1/4 tl jahvatatud nelki

100 g suhkrut

130 g pruuni suhkrut

2 muna

150 g keefirit

300 g riivitud kõrvitsat (mida keetsin ka veidi pehmemaks)

kreem:

250 g mascarponet

200 g vahukoort

3 spl suhkrut

Karamelline pähklikate:

2 spl pruuni suhkrut

1 spl võid

natuke soola

1 spl hakitud suhkrustatud ingverit (Võib-olla oleks võinud selle ka välja jätta).

90 g kreeka ja india pähkleid (nende segu oli kokku umbes 90 g)

 

Koogi küpsetamiseks kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi ja ahju temperatuur 180 C.

Kõigepealt keetsin natuke riivitud kõrvitsat, et see pehmemaks läheks. Päris püreeks ei teinud, kuigi oleks võinud ka. Nelgi jahvatasin ise. Mulle meeldib nõnda, sest siis on maitse mõnusalt tugev.

Sulatasin või. Ühes kausis segasin kokku jahu, sooda, kaneeli, ingveri, soola ja jahvatatud nelgi. Teises kausis vahustasin munad suhkrutega, lisasin vahustamist jätkates või ja keefiri ning lõpuks ka kõrvitsa. Käsitsi segasin sisse ka jahu ning valasin vormi. Küpses umbes 30 minutit. Seejärel lasin jahtuda ja lõikasin koogi keskelt pooleks. No nii ikka, et saaks kreemi vahele määrida ;).

Koogi jahtumise ajal tegin pähklikatte: panin suhkru väiksesse potti sulama ja kui see oli juba mõnusalt karamelline, lisasin hakitud pähklid, suhkrustatud ingveri, soola ja või ning võtsin jahtuma. See peab täitsa ära jahtuma enne kui koogile panna.

Kreemi jaoks vahustasin vahukoore suhkruga enam-vähem tugevaks ja vahustasin koos mascarpone kreemiga edasi. Määrisin veidi kreemi jahtunud koogi vahele ning ülejäänuga katsin terve koogi. Pähklikatte laotasin aga kõige peale, koogi keskele.

Selline kakk seekord siis. Aga ma armastan india pähkleid!