See tort paluti teha 9-aastase tüdruku sünnipäevaks. Tema ainus soov oli, et oleks meekook, kaunistamiseks andis ta õnneks vabad käed.
Sellega oli lihtne – talle meeldivad hobused.
Sisuks siis meekoogi põhjad, vahel hapukoorekreem, pealmine kiht võikreem.
Nagu ikka hakkan ma alati mingi tähtsama küpsetise peale mõtlema mitu nädalat varem. Sellegi peale tulin juba siis, kui rabarberid olid veel väikesed ja maal mul neid nagunii piisavalt polnud, et pidin turule minema.
Niisiis, milleks rabarberid? Eks ikka tordi jaoks. Aga see polnud mingi tavaline vanaema rabarberikook. Tegin hoopis rabarberi-mandlilikööri kreemi. Ja veel keedukreemi. Ja kaunistuseks veel valge šokolaadi-toorjuustukreemi. Ja kõik see läks porgandibiskviidi vahele ja peale.
Rabarberikreem tegi tordi hapukamaks, samas keedukreem ja valge šokolaad lisas ikka magusust ka!
Tordi tegin kahekorruselise, et ikka oleks torti, mida süüa. Ja jätkus natukene järgmiseks päevakski.
Kairi rääkis, et tahab Loore kolmveerand-aastast sünnipäeva tähistada ja palus minult selleks puhuks kooki. Seekord pani aga tingimuse ka peale – midagi tervislikku, mida oleks muretu pisikesele lõvi-piigale anda.
Mõtlesin siis mitu nädalat sellele, sest tavaliselt ma midagi super-über tervislikkust oma kakkudes taga ei aja. Sattusin aga sellele blogile ja leidsin, et see oleks väga hea mõte. Kaunistaks kuidagi pidulikult ja ongi olemas.
Mina aga, nagu ikka, modifitseerisin natuke antud retsepti ja tegin nõnda:
Põhi:
150 g india pähkleid
15 datlit
0,5 dl kookoshelbeid
noaotsaga soola
Täidis: 800 g maasikaid
3 suurt ja küpset banaani
400 g maasika jogurtikreemi
25 g želatiini
0,5 dl sidrunimahla
Kaunistuseks kasutasin vahvlipuru ja suhkrumassist lillesid (no midagi pidi mitte-nii-tervislik ka olema)
Datleid leotasin külmas vees pehmeks. Köögikombainis purustasin pähklid koos datlite ja kookoshelvestega (ma panin supilusikatäie vett ka juurde).
Kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi, katsin põhja pähkliseguga ja panin külma. Samal ajal blenderdasin maasikad, banaanid ja juurde jogurtikreemi. Valasin suurde kaussi ning panin želatiini sidrunimahla sisse paisuma (natuke panin vett ka) ning sulatasin selle kuumaveevannis, nii et želatiini tükke enam poleks. Valasin smuuti-segusse, samal ajal hoogsalt vispeldades, seejärel valasin koogipõhjale ja külmkappi ta läks! Lausa terveks ööks.
PS! Sellele koogile saab suhkrumassist lilled panna vaid enne serveerimist, sest muidu need sulavad ära!
Kairi oli õnnelik ja Loore vist ka!
A kes ikka tummist kooki tahab, sellele see ei sobi 😉
Vau, lihtsalt vau, kui populaarseks sai mu peres sefiiritort peale seda, kui vend oma tütre sünnipäevaks seda palus. Peaaegu oleksid õed ka seda oma laste sünnipäevadele tahtnud, aga üks otsustas lihtsalt kohupiimatordi kasuks.
Vanem õde aga soovis ikkagi sefiiritorti oma 6-aastaseks saava poja sünnipäevaks. Kõige suurem kompliment oli see, kui poiss, kes lasteaias kunagi kaaslaste sünnipäevakooke ei söö ega maitsegi, küsis minu tordist lausa 2 tükki. See oli pai minule.
Kahe biskviidikihi vahel on mustsõstramoos ja kohupiima-vahukoorekreem. Kaunistatud on ohtra sefiiri ja šokolaadiga. Mahlasust lisas immutusena jõhvikajook.
Selle tordi võlumise lugu on päris keeruline. Tort ise väga lihtne- tavaline biskviidikas kohupiima-vahukoorekreemi, mustikate ja maasikatega ning creme brülee-maitselise kohvi immutusega.
Aga tordi tellija ei suutnud tükk aega otsustada, milline tort on tema soov. 2 nädala jooksul enne sünnipäeva õnnestus õel ja tema lastel vist kolmel korral ümber mõelda, mis torti soovivad. Üks, mis kindel, kaunistusteks pidid olema Mesikäpa nommid, need krõbedad šokolaadipallid.
Niisiis, esialgne soov, mis oli sefiiritort, muutus küpsisetordiks ja lõpuks leppisime kokku biskviidi ja kohupiimakreemi. Aga sellega ei piirdunud meelemuutlikkus. Kaunistusteks taheti algul küll ponisid, küll draakonit, aga lõpuks tahtis preili ikkagi Elsat, oma suurt lemmikut. Elsa on joonistatud Martsipanile.
Kaunistusteks kasutasin veel enda tehtud amaretto palle – purustasin biskviidi ääred ja segasin amaretto ja kohupiimakreemiga ning katsin pallikesed šokolaadiga. Tordi jagamisel rõhutasin, et suured pallid on täiskasvanutele. 🙂
Juhuuu, mulle anti veel võimalus sefiiritorti teha! Ja tingimus oli see, et kõike muud võimalikult vähe ja sefiiri nagu muda. 7 – aastaseks saav vennatütar palus veel kolme hobust ka tordile.
Kahe biskviidikihi vahel on veel mustsõstramoos ja kohupiimakreem. Ja peal on.. palju palju sefiiri. 🙂
Peo lõppedes paluti, et ma enam nii head torti ei teeks. Võtan seda kui komplimenti siis, sest seda sõid ka need, kes üldiselt sefiiri peale väga viltu vaatavad.
Sünnipäevakingiks kohvigurmaanile? Tass kohvi? Kooki? Aga kui teeks kohvitassikoogi?! Ja tegingi.
Tordikese tegemiseks kasutasin imelihtsat, aga ülimaitsvat browniet ning šokolaadi-toorjuustukreemi.
Brownie:
100 g piimasokolaadi
100 g võid
2 muna
100 g suhkrut
85 g jahu
1 tl vaniljesuhkrut
tl otsatäis soodat
Panin miksriga munad ja suhkru vahustuma. Sulatasin või ja šokolaadi ning jahutasin veidi. Mikserdades lisasin vahustunud munale. Segasin jahu sisse sooda ja vaniljesuhkru ning sõelusin ja segasin taigna hulka. Küpsetasin 180 C juures ümmarguses vormis u 25 minutit.
Lasin browniel ära jahtuda ja lõikasin välja kolm ümmargust põhja. Njom, ülejäänud sai ära süüa!
Et ikka mõnusalt šokolaadine oleks, tegin eriti šokolaadise kreemi vahele.
Tassiümbris sai suhkrumassist.
Kreemile peale maalisin koffee art’i ka. 😉
Imevahval ilmaelanik Loorel sai laupäeval maakera peal olemisest pool aastat. Selle piduliku sündmuse tähistamiseks paluti minu käest küpsisetorti, mis oleks sefiirikattega. Ja lisaks mingi vahva detail tordile, kuna Loore emme on siiani iga kuu tähistamiseks mingi looma-kujulise tordi teinud. Ma otsustasin martsipanile liblika joonistada, sest Kairi on suur liblikate fänn. Loore kohta ma veel ei oska öelda, aga arvan, et talle väga meeldib, kui emme liblikate üle rõõmustab.
Sefiir oleks minu meelest võinud olla veidi kohevam, aga see oli mul esimene iseseisev sefiiritegu ka, sest ma ise suurem sefiirifänn pole kunagi olnud.
Igatahes, tort koosnes selga küpsistest (6,5 pakki), kohvi-kondenspiima immutusest, kirsimoosist ja hapukoorekreemist.
Sefiiri tegemisel kasutasin seda õpetust, aga värvisin tavaliste geel-toiduvärvidega.
Loore käest kahjuks veel arvustust ei saanud, aga vähemalt Loore emme kiitis küll.
Minu kallis sõbranna, kes on tähtis tegelane ronimisministeeriumis, palus ronijale sünnipäevaks torti. Tema sooviavalduse peale kahtlesin ikka mitu nädalat, kas teha; kuidas teha ja kuidas üldse mingi mäe kuju tordile anda.
Igatahes rääkis ta mu lõpuks pehmeks.
Pärast mehikese voolimist otsustasin, et ma ei vooli enam kunagi inimest 🙂
Kattemassi all on:
kakaobiskviit, kohvi-brändi immutus, vaarikamoos, šokolaadi-vahukoore kreem, toorjuustukreem.
Esimest korda võlusin meie pere jõuludeks magustoiduks koogi asemel hoopis tordi. Selleks, et see saaks peale talvevälimuse ka jõuluse maitse, tegin igasugu imetrikke. No tegelikult üsna lihtsad trikid – biskviidile lisasin jahvatatud kardemoni ning kreemi tegin mõnusalt karamellise ja mandlitükkidega.
Lisaks sellele, et esimene isetehtud tort pere jõuluks, on see ka minu esimene kahe-korruseline tort. Ega 22-le suule väiksemast tordist ei jätkuks. Just nii suur mu kallis pere ongi. Ja tegelikult on 2 värsket suud veel juures, aga nemad pole veel tordi-söömis-suud :)Kaunistused tegin suhkrumassist ja mõned lumehelbed värvisin kuldse sädelusega. Kreemiks karamellistatud mandlid, toorjuust, vahukoor ja immutuseks kohv väikse mandli-likööriga.
Merlin's magic 