Apelsini-amarettokook

Ühes omapärase välimusega söögikohas nagu Kivi Paber Käärid pakutakse üht maitsvat apelsini-mooniseemne kooki. Pärast sealse koogi söömist oli minulgi soov midagi nii head luua. See, mis mina kokku segasin, ei olnud muidugi võrreldav sellega, mida sealt sai, aga maitsemeelele pakkus küll head. Nagu elukaaslane mainis, siis pidi iga ampsuga aina paremaks minema.

Retsepti idee sain  pinterestis tuulates.

Apelsini-amaretto kook

Selle keeksi-laadse koogi jaoks kasutasin:

150 g võid

100 g suhkrut

100 g riivitud martsipani (hoidsin enne riivimist sügavkülmas)

3 muna

200 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

250 g kreeka jogurtit

3 spl amaretto likööri

100 g mooniseemneid

2 spl riivitud apelsinikoort

kreemi jaoks pakk kohupiima, natuke suhkrut ja ülejäänud kreeka jogurt topsikust

kaunistasin ahjus röstitud ja kaneeliga üle puistatud apelsiniviiludega.

Apelsini-amaretto kook

Küpsetamiseks kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi ja ahju temperatuur 180 C. Küpsetusaeg 45 min või kuni tikk jääb puhtaks.

Kõigepealt vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin ükshaaval munad ning seejärel martsipani, apelsinikoore, kreeka jogurti ja amaretto. Eraldi segasin kuivained kokku ja segule hulka.

Pärast küpsemist lasin jahtuda ja lõikasin keskelt pooleks. Ma panin natuke immutust ka – ananassikonsevri mahla segatuna amarettoga ning siis määrisin natuke kohupiima-kreeka jogurti kreemi ja peale seda sama.

 

5. sünnipäev, Elsa ja Nommid

Selle tordi võlumise lugu on päris keeruline. Tort ise väga lihtne- tavaline biskviidikas kohupiima-vahukoorekreemi, mustikate ja maasikatega ning creme brülee-maitselise kohvi immutusega.

Aga tordi tellija ei suutnud tükk aega otsustada, milline tort on tema soov. 2 nädala jooksul enne sünnipäeva õnnestus õel ja tema lastel vist kolmel korral ümber mõelda, mis torti soovivad. Üks, mis kindel, kaunistusteks pidid olema Mesikäpa nommid, need krõbedad šokolaadipallid.

Niisiis, esialgne soov, mis oli sefiiritort, muutus küpsisetordiks ja lõpuks leppisime kokku biskviidi ja kohupiimakreemi. Aga sellega ei piirdunud meelemuutlikkus. Kaunistusteks taheti algul küll ponisid, küll draakonit, aga lõpuks tahtis preili ikkagi Elsat, oma suurt lemmikut. Elsa on joonistatud Martsipanile.

 

Elsa tort

Kaunistusteks kasutasin veel enda tehtud amaretto palle – purustasin biskviidi ääred ja segasin amaretto ja kohupiimakreemiga ning katsin pallikesed šokolaadiga. Tordi jagamisel rõhutasin, et suured pallid on täiskasvanutele. 🙂

Vastlakukalt!

Aga mina täna pole üldse mitte originaalne ja tegin päris ise vastlakukleid. Kasutasin NamiNami retsepti ja sain 24 kukli pallikest. Osa retseptis olevast nisujahust asendasin odrajahuga.

Täiteks kulus mul poolte jaoks riivitud martsipani, poolte jaoks hapukat pohlamoosi ja 2 suurt pakki vahukoort.

Vastlakuklid

Martsipani-kirsi juustukook

Seda nüüd kirjutama hakates on kook veel ahjus ja toob tuppa magusaid lõhnu. Vahel ma ei saa oma silmi ahjusuu eest ära, sest vajan näha, kuidas küpsedes kook muutub. Aga sundisin oma silmad ikkagi ekraani taha, et jagada selle magushapuka koogi ideed. 🙂

Kook sündis esmaspäeva õhtuste külaliste puhuks. Kui eile sain teada, et külalised tulemas, siis juba pirn pea kohal süttis – jeeee nüüd on põhjust küpsetama kukkuda!

Sel korral kasutasin samuti oma musta leiva põhja. Kuna vaarikakoogiga sobis see hästi, siis miks mitte proovida ka kirsid ja leib ühte vormi panna.

Ahi 170 C, küpsetusaeg u 45-50 min

Põhja jaoks vajasin:

200 g musta leiva puru

50 g mandlilikööri

1 spl pruuni suhkrut

70 g sulatatud võid

Segasin kokku leivapuru, suhkru ja likööri ning viimasena juurde või. Surusin 24 cm läbimõõduga vormi ja panin külmkappi ootele.

Täidis:

150 g martsipani

250 g kividest puhastatud kirsse

400 g toorjuustu

300 g hapukoort

50 g suhkrut

2 muna

Kate:

50 g musta leiva puru

50 g martsipani

kaneeli

Täidise jaoks lõikasin kirsid pooleks ja riivisin martsipani. Martsipani hoidsin enne sügavkülmas, et seda üleüldse riivida saaks. Suures kausis segasin kokku toorjuustu ja suhkru, seejärel panin juurde hapukoore ja munad ning vispeldasin ühtlaseks seguks. Nüüd puistasin martsipani leivapõhjale laiali ja selle peale veel kirsid (üleliigse kirsivedeliku valasin ära).

Sellele omakorda valasin toorjuustusegu.

Katte jaoks purustasin leiva koos martsipaniga köögikombainis ja lisasin juurde veidi kaneeli. Selle purumassi puistasin üle koogi laiali.

Nõnda see maius sooja kuuma ahju mõnulema läks. Kaunistuseks võiks veel kirsse peale panna. Koogil lasin enne sööma hakkamist täiesti ära jahtuda. Võiks seista ka külmkapis. Ja suurematel magusasõpradel soovitan täidise kreemi sisse rohkem suhkrut panna.

 

 

What does the fox say??

Pühendusega Brigittale

Kui Rebane 5. aprillil Ameerikast saabus, oli Merlinil tort juba valmis. Ja mida muud Rebase tordile kaunistuseks panna, kui Rebane ise?!

Torti võiks iseenesest nimetada Šokolaadi-toorjuustu tordiks, aga “What does the fox say?” Kõlab palju lõbusamalt ja oli see ju tehtud Rebase 2 aasta väljamaa muljete kuulamise õhtuks.

Kakaobiskviit (24 cm läbimõõt), mille keskel on kreem toorjuustust, tumedast šokolaadist, amaretto liköörist ja vahukoorest. Pealt aga kaetud toorjuustu-vahukoore kreemiga. Kaunistamiseks kasutasin šokolaadi mustrikilet, šokolaadi ganache’i, martsipani rebase ja lillede-liblikate tegemiseks 🙂

Seda mustrikilet kasutasin esimest korda. Värisevate kätega määrisin sulatatud šokolaadi kilele, kartes, et tordi külgedele pannes voolab šokolaad alla ja kõik läheb lörri. Aga natuke lasin sel taheneda ja sujus täitsa hästi. Kile sai siis ära eemaldada, šokolaad oli külmas taas kõvaks tõmbunud.